Projekt „Toome põlvkonnad kokku“, mis keskendus kahe erineva, kuid sarnaste vajadustega rühma – pagulastaustaga eakate ja pagulastaustaga, kuid ka kohalike, noorte – vaheliste suhete loomisele ja hoidmisele, on edukalt lõpule jõudnud. Kaheksa kuu jooksul kohtuti kokku 12 korral, näiteks külastati Kihnu saart, tehti teatrit, õpiti tehisaru kohta, valmistati Ukraina rahvusköögi maitseid ja tehti muud põnevat.
Eesti Pagulasabi noortetegevuse spetsialist Sofja Popova jäi lõppenud projektiga väga rahule. Tema sõnul aitavad tehtud ühised tegevused ja nende kaudu loodud sidemed pagulastaustaga inimestel uues keskkonnas paremini kohaneda ning toetavad nende vaimset tervist ja heaolu. “Paljudel Eestis elavatel Ukraina noortel on vanavanemad jäänud kodumaale, nad ei pruugi enam iial kohtuda. Eakatel on uues keskkonnas jällegi raskem kohaneda, sest hoiavad endas tugevalt mälestusi oma kodumaast.”
Et keerulistest oludest tulnud Ukraina inimesed, eriti kõige haavatavamad neist, saaksid uues keskkonnas paremini hakkama, töötas Eesti Pagulasabi Euroopa Solidaarsuskorpuse toel välja põlvkondi ühendava lähenemise, mis aitab sõja eest pagenud inimestel ühiskonda lõimuda, usaldusväärseid kontakte leida ning elust rõõmu tunda. “Kõik meie kohtumised olid imetoredad! Noored ja eakad sõbrunesid kiirelt ja nendevaheline lävimine oli soe ja loomulik, seda hoolimata suurest vanusevahest. Kohtumiste mõte oli, et eri põlvkondadel tekiks huvi selliste teemade vastu, mis varem pole neis huvi äratanud, et nad saaksid seeläbi justkui uue hingamise ja tugeva baasi, et uutes oludes hakkama saada,” rääkis Popova.
Tegevusi oli igat masti, mis pakkusid rõõmu ja tuge, näiteks käidi vahval fotojahil Kihnu saarel, mängiti meeskonna- ja lauamänge, joodi teed ja vesteldi, naerdi ning veedeti koos meeldivalt aega. Noored õpetasid eakatele sushi valmistamist ja eakad küpsetasid koos noortega vareenikud. Vanem põlvkond näitas nooremale, kuidas kududa mänguasju ning noored omakorda õpetasid eakaid kasutama tehisaru. Kohtuti ka teatrikunsti meistriklassi raames, kus tutvuti plastilise teatriga ning valmistati käsitsi tegelasi jpm.
Kuna projekt läks osalistele väga hinge, siis otsustati ühiselt kohtumistega jätkata. Plaan on kokku saada kord kuus, mõned plaanid on juba ka kalendrisse lisatud: märtsis toimus teatri töötuba, aprillis on kavas kokanduse töötuba ning mais lauamängude õhtu.
Osalejate tagasiside
Kogusime projekti lõppedes osalejatelt ka tagasisidet, et saada teada, kuidas neile kohtumised ja tegevused meeldisid, milliseid mõtteid ja emotsioone need tekitasid, ning mida projektis osalemine neile andis.
Ljubov, 74-aastane: “Väga kahju, et projekt läbi sai. Meie seas olid vanemad inimesed ja noored, viimastest said justkui meie lapsed. Kohtumiste õhkkond oli alati hubane ja soe, just nagu kodus. Meie kohtumised olid huvitavad ja soovisin nende käigus, eriti sel raskel ajal, leida ühiseid huvisid ja olla üksteisele toeks. Kohtumiste kõige tähtsam osa oli aga meie armas Sofja – imeline, tähelepanelik ja hooliv inimene, kes mõistis kõigi meie muresid. Kaunis ja suurepärane ema oma poegadele.Soovin, et meil kõigil läheks edaspidi hästi!”
Galina, 70-aastane: “Põlvkondade vaheline dialoog on aset leidnud. Omavaheline suhtlus on inimloomusele omane vahend suhete loomiseks, ja selleks et teineteist mõista, austada ja toetada. Maailm on ärevil, nii noored kui täiskasvanud peavad toime tulema äärmuslike raskustega. Need sunnivad noori kiiremini küpseks saama. Noored pole sellest hoolimata kaotanud oskust nautida lihtsaid rõõme ning suudavad samas ka süvitsi mõelda ja arutleda abstraktsete kontseptsioonide üle. Ka täiskasvanud avastasid kohtumiste käigus võime märgata ja nautida igapäevaelu väikseid hetki. Sofja aitas luua keskkonda, kus valitses elav, mõtlik ja sõbralik suhtlus. Kohtumiste ajakava ja tegevused määrasid osalejad paljuski ise”
Ljubov, 64-aastane: “See oli imeline projekt, mis ühendas noori ja vanemat põlvkonda. Kohtumised täitsid mu südame soojusega, lõid vastastikuse mõistmise õhkkonna ja pakkusid hindamatut võimalust vahetada kogemusi. Noortele on see tarkuse ja elujõu õppetund, eakatele aga uuelt põlvkonnalt saadud energia ja inspiratsioon. Loodame, et neist kohtumistest sünnib hea traditsioon, mis toob rõõmu ning kasu kõigile osalejatele!”
Jevheniia, 18-aastane: “Mulle meeldisid väga meie kohtumised, need olid tõeliselt ägedad ja huvitavad! Sofja, sa valisid nii lahedad memmed kokku. Loodan, et saame ühistel üritustel kunagi veel kokku!”
Vladimir, 16-aastane: “Projekt meeldis mulle väga, vanem põlvkond oli lihtsalt imeline! Nad jagasid meile soojust ja armastust, mida meil nii tihti napib, sest meie vanaemad ja vanaisad jäid maha Ukrainasse. Me suhtlesime, tegime nalja ja olime üksteisega samal lainel.”
Projekt on saanud rahastust Euroopa Komisjoni Euroopa Solidaarsuskorpuse programmist. Publikatsiooni sisu kajastab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe kasutamise eest.
