Ukrainast pärit 21-aastase Anastasia teekond Eestisse algas 14. märtsil õhurünnaku alla jäänud Kiievist. Ühe vabatahtliku abiga jõudsid nad sõpradega Poola piirini, kust nad juba jala üle läksid. Nad kogusid Poolas edasi liikumiseks jõudu, kuniks 20. märtsil õnnestus neil hankida bussipiletid Eestisse. Kogu teekond oli pikk ja külm - kiirustades unustas Anastasia endale soojad riided kaasa pakkida, mistõttu kaitses teda külma eest vaid üks õhuke mantel. Anastasia sõnul oli kodust lahkumise otsust väga raske vastu võtta, kuid sinna jääda oleks olnud eluohtlik.
Anastasia kasvas üles Ida-Ukrainas Zaporižžja linnas, kuid viimased viis aastat elas Kiievis. Ta õppis ülikoolis, töötas ning nautis fotograafiaga tegelemist. Tal on armastav pere, kes on teineteisele suureks toeks, kuid kes otsustasid jääda Zaporižžjasse.
Tänu oma sõbrale, kes on viimased viis aastat Tallinnas elanud ja siinsest eluolust fotosid saatnud, oli Anastasia Eesti looduse ja kultuuriga juba varasemalt tuttav. Tänu talle jõudiski Anastasia Eestisse ning Eesti Pagulasabisse, kus aitab korraldada grupinõustamisi ning teeb kindlaks, et õige abi jõuaks õigete inimesteni.
Anastasia ootab taaskohtumist kodukanti jäänud vanemate ja kümneaastase õega. Ta unistab tavapärase elu juurde tagasi pöördumisest Kiievis ning seal fotograafina töötamisest, kuid on väga tänulik eestlaste sooja vastuvõtu eest ning loodab siin uusi sõpru leida.