Avaldame väljavõtteid 600 ukrainlase seas 2024. aasta maist juulini läbiviidud küsitluse tulemustest*. Kolmeosalise ülevaate viimases postituses kirjeldame, kuidas põgenikud pääsevad Eestis ligi vajalikele teenustele.
2024. aasta novembri alguse seisuga elab Eestis üle 41 000 ukraina pagulase. Paljud neist on siin viibinud üle kahe aasta, osad jällegi on saabunud alles hiljuti. Eestist on mindud tagasi Ukrainasse või edasi teistesse riikidesse. Pagulane on täiesti tavaline inimene, kes on sattunud ebatavalisse olukorda, seal grupis on esindatud läbilõige ühiskonnast. Samas ei tasu unustada, et pagulasena võõras riigis elades alustatakse vähem või rohkem puhtalt lehelt.
Esimesel korral kirjutasime turvatunde ja kohanemise teemal, eelmisel korral ukrainlaste majanduslikust toimetulekust ja viimases postituses kirjutame teenuste kättesaadavusest. Vaatleme lähemalt, millised väljakutsed on dokumentide taotlemisel, arsti vastuvõtule pääsemisel ja vaimse tervise toe leidmisel.
Millised on pagulastaustaga inimeste õigused ja võimalused Eestis?
Kuigi ukraina kodanikud ei pea taotlema rahvusvahelist kaitset ja pagulasstaatust ning võivad riigis viibida ka muudel alustel, annab ametlik põgenikustaatus inimestele sarnased õigused nagu Eesti elanikel. Enamus uuringus osalenud ukrainlastest olid ametlikult pagulased või kaitset taotlemas. Nii peaks neil olema ligipääs sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ning haridusele samamoodi nagu eestlastelgi. Lisaks saavad põgenikud nõustamist ja vaimse tervise alast tuge erinevatelt vabaühendustelt. Uues riigis kohanemiseks on eriti oluline teadlikkus oma õigustest ja võimalustest – korrektse ja selge info olemasolu toetab igapäevast toimetulekut ja pikemas plaanis ka lõimumist.
Pagulastaustaga inimeste teadlikkus kohalike teenuste kättesaadavusest sõltub tihti sellest, kas neil on olnud varasem kogemus nende teenuste kasutamisega. Samal ajal on äärmiselt oluline teha ennetavat teavitustööd, et inimesed teaksid vajaduse tekkimisel, kuhu ja kuidas abi saamiseks pöörduda. Pisut üle poolte küsitlusuuringule vastanutest olid kursis peredele pakutavate riiklike sotsiaalteenustega, veerand valitsuse või vabaühenduste infotelefonide ja õigusteenustega ning 17% laste päevahoidudega. 14% vastanutest teadsid abivajajatele pakutavatest turvalistest paikadest, nagu laste turvakodud, 13% olid teadlikud seksuaaltervise teenustest naistele ja tüdrukutele. Eakatele mõeldud teenustest teadis vaid 5% vastanutest ning sama palju olid kursis teenustega naistele ja tüdrukutele, kes on kogenud vägivalda.
Infot otsitakse eelkõige internetist
Vajalikku infot otsivad Ukrainast põgenenud inimesed eelkõige internetist. Paljud eelistavad teavet saada Facebookist (45%) või meili teel (43%), samuti otsitakse infot ametlikelt veebilehtedelt (39%) ja suhtlusplatvormilt Telegram (28%). Samas kasutab arvestatav hulk (18%) ka helistamise võimalust või abiliine.
Küsisime pagulastaustaga inimestelt, milliste väljakutsetega nad kokku puutuvad, kui otsivad teavet oma õiguste ja erinevate teenuste kohta. Valdav osa inimesi saab enda sõnul tarviliku info kätte, kuid 12% tunnistas, et ei tea, kust seda leida. Väiksem hulk inimesi (6%) vastas, et informatsioon ei ole kättesaadav keeltes, mida nad valdavad. Ukrainast põgenenud inimeste seas on palju vene keele rääkijaid, kelle kohanemist Eestis toetab riiklik venekeelne inforuum. Üheks oluliseks teguriks, miks just teatud riigis kaitset taotletakse ja elu sisse seatakse, on sihtriigis laialdaselt kasutatava keele oskus. Tänaseks on Eestis pikemalt elanud põgenike hulgas aga ka üha rohkem neid, kes on saavutanud piisavalt hea eesti keele oskuse, et toime tulla eestikeelses inforuumis.
Dokumentide taotlemisel ja uuendamisel on probleemiks pikad ooteajad
Põgenike jaoks on uues riigis üks esmaseid ja olulisi samme elamisloa taotlemine. Meie küsitlusele vastanutest oli valdav osa saanud ajutise kaitse, mida on tulnud igal aastal pikendada. Peamiseks väljakutseks elamisloa dokumentide taotlemisel peeti aga pikka ooteaega – seda tõi esile ligi 90% vastanutest. 2024. aasta kevadel ja suvel toimunud järsk kasv ajutise kaitse pikendamise avaldustes viis mitmel juhul olukorrani, kus inimeste kaitsestaatus lõppes enne, kui riik seda pikendada jõudis. Selle tagajärjel peatasid osad omavalitsused inimestele makstavad toetused ja sotsiaalabi, mõnedel juhtudel jäid lapsed ilma lasteaiakohast. Näeme oma töös, et toimunul oli negatiivne mõju inimeste toimetulekule ja turvatundele.
Eksiilis viibides võib tekkida vajadus uuendada isikut tõendavaid dokumente, mida väljastab Ukraina kodanikele Ukraina riik. Küsitluse järgi on 48% vastanutest või keegi nende leibkonnast pidanud paguluses olles uuendama mõnda isikut tõendavat dokumenti, nagu pass või ID-kaart. Samas, vaid veidi alla pooltel vastanutest on olnud võimalik seda Eestis teha, veerandil vastanutest ei ole olnud võimalik dokumente pikendada ning ülejäänud veerand ei teadnud, kas seda on võimalik teha. 44% küsitletutest nentis, et neile ei väljastatagi Eestis vajalikke dokumente ja 41% hindasid menetluse aega liiga pikaks. Mitmed inimesed tõid välja, et neil on olnud raskusi aja broneerimisega Ukraina suursaatkonnas, et oma dokumente uuendada.
Mõned ukrainlased on seetõttu pikendanud oma dokumente Poolas asuvas Ukraina passikeskuses, kuid seepärast on ette võetud ka reise kodumaale. Rahvusvahelise kaitse saanud ukraina pagulastel on erinevalt teistest riikidest pärit põgenikest õigus külastada oma kodumaad. Seda võimalust on kasutanud 34% vastanutest, kellest veerand käisid kodus just dokumentide uuendamise põhjusel.
Tervishoiusüsteemis seistakse silmitsi üldlevinud probleemidega
Ravikindlustus on enamusel küsitlusele vastanutest, seda polnud vaid 9%-il küsitletuist. Mõned osalejad tõid ravikindlustuse puudumise põhjuseks selle, et nad tegutsevad FIE-na, töötavad lepinguta, ei tööta, või ei vasta mingil muul põhjusel riikliku tervisekindlustuse tingimustele. Aga oli ka neid, kes tõid välja, et nende ravikindlustus on vahepeal katkestatud, sest neil pole õnnestunud ajutist kaitset pikendada.
Veerand leibkondadest ütlesid, et nende pereliikmed on kogenud olulisi raskusi perearsti leidmisel – probleem oli küll kõige suurem 2022. aastal ja on aegamööda leevenenud, kuid perearsti leidmine on põgenike jaoks siiski läbiv murekoht. Maailma Terviseorganisatsiooni värskelt läbi viidud uuringu kohaselt võivad Eesti perearstid teadlikult hoiduda ukrainlaste enda nimistusse lisamisest, kuna väljakutseks peetakse võimalikku keelebarjääri ja sisserändajate vähest teadlikkust siinsest tervishoiusüsteemist. Seega, kuigi ravikindlustatud ukrainlaste eest saavad perearstid sama palju pearaha, võidakse eelistada eestlasi. Näiteks Rakveres elavad küsitluses osalenud ukrainlased käivad praegugi Tallinnas arsti juures, kuid Kohilas elavate põgenike sõnul keeldutakse neid perearstinimistusse registreerimast ja nad on olnud pikka aega perearstita. Jätkuvat ebakindlust tekitab ka see, et 2025. aasta 1. jaanuarist lõpetas riik kolmele Tallinna erakliinikule toetuse maksmise, mis aitas tuhandetel perearstita ukrainlastel seni tervisemure korral Tallinnasse arsti poole pöörduda. Seda võimalust kasutas eelmisel aastal 4000 inimest, kel tuleb sel aastal leida võimalus end mõnda perearstinimistusse registreerida. Ühe võimaliku lahendusena on varem pakutud perearstidele rahalist toetust, mis motiveerib pagulastaustaga inimesi nimistusse vastu võtma. Samuti on Pagulasabi ja Perearstide Selts mõne aasta eest teinud ettepaneku luua meditsiinitõlkide süsteem, et patsiendi ja tohtri vahelist suhtlust lihtsustada.
Kui inimestelt küsiti, kas neil on võimalik olnud vajadusel arsti juurde aega saada, siis 12% vastasid eitavalt. Peamine põhjus, nagu eestlastelgi, oli pikad ooteajad (45%). 31% vastanutest tõi välja, et neil pole olnud võimalik aega broneerida. Takistuseks on olnud raskused broneerimissüsteemide kasutamisel või probleemid spetsialistide vastuvõtule suunamisel. Eraldi uuriti naiste probleemide kohta ligipääsetavuse osas seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele, kus esimese takistusena mainiti hoopis ravikindlustuse puudumist (33%) ning alles seejärel pikka ooteaega (28%).
Vaimse tervise tuge pakuvad erinevad teenused ja tegevused
Nii erinevate uuringute järgi kui ka Pagulasabi praktikast nähtuvalt on sundrändel vaimsele tervisele suur ja pikaajaline mõju. Pagulastaustaga inimeste seas esineb vaimse tervise probleeme rohkem kui sundrännet mitte kogenud inimeste seas, abi otsimiseni jõutakse aga harvemini. Rolli võib mängida puudulik ligipääs abile, üleüldine vähene teadlikkus vaimsest tervisest ja teema stigmatiseeritus. Barjäärina tõid 15% uuringus osalejatest välja, et neil puudub teadmine, kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda. Ligipääsetavust pärssisid ka vaimse tervise teenuseid pakkuvate kliinikute kõrged hinnad (5%) ja keelebarjäär (4%). Takistava tegurina esines uskumus, et probleemi lahendamiseks pole abi tarvis (9%) või sooviti oodata, et olukord paraneks iseenesest (9%).
20% küsitlusuuringule vastanutest ütlesid, et nad on viimase nelja nädala jooksul tundnud end nii ärritunult, ärevalt, murelikult, vihaselt või depressiivselt, et see mõjutas nende igapäevast toimimist. Näiteks esines raskusi voodist välja tulemise, tööl või koolis käimisega. Rohkem oli neid, kes on püüdnud sellele probleemile erinevatel viisidel lahendust leida (53%), kui neid, kes seda teinud ei olnud (44%).
Professionaalset psühhoteraapiat või nõustamist vaimse tervise seisundi raviks olid saanud 45% vastanutest, 13% olid käinud psühhiaatrilisel ravil. Psühhosotsiaalset toetust saavad pakkuda ka nii lähedal olevad inimesed kui ka erinevad vaimset turgutust pakkuvad tegevused. Näiteks, vaimse tervise tuge olid sõbralt, pereliikmelt või kogukonnaliikmelt saanud 46% vastanutest. 10% vastanutest leidis, et nad on saanud abi osaledes erinevates loov-, puhke-, kunsti- ja sporditegevustes või kogukonna- või kultuuriüritustel.
Suur nõudlus vaimse tervise abi järele ja selle ebapiisav kättesaadavus puudutab Eesti ühiskonda laiemalt. Erinevat laadi vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe olemasolu on rahvatervise seisukohast erakordselt tähtis, pagulastaustaga inimeste puhul on see lisaks ka oluline eeldus uues riigis kohanemiseks ja lõimumiseks.
*Eesti Pagulasabi ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) viivad juba teist aastat järjest Eestis läbi ÜRO pagulasameti (UNHCR) leibkonnauuringut ukraina sõjapõgenike seas, et jälgida, kuidas neil läheb, millised on nende peamised murekohad ja vajadused.
