Eesti

Aastal 1997 võeti Eestis vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga. Eesti Pagulasabi pakub kaitse saajatele mitmesuguseid tugiteenuseid, mille eesmärk on toetada siia saabunud inimeste iseseisvat toimetulekut ja hakkamasaamist.

Programmes currently active in this country

Majanduslik heaolu

Toetame ümberasustatud ja kriiside tõttu kannatanud inimesi iseseisva toimetuleku taastamisel, aidates neil siseneda tööturule, käivitada väikeettevõtteid või alustada põllumajandustegevustega.

Tutvu meie poolt pakutavate programmidega siin.

Nõustamisprogramm

Nõustamisprogrammi eesmärk on ümberasustatud inimestele olulise teabe ja vajaduspõhise abi pakkumine ning pagulaste kohanemise ja iseseisvuse toetamine. Lähtume abivajajate isiklikest vajadustest, et aidata neil teha teadlikke otsuseid oma elu ülesehitamiseks uues riigis, mis omakorda aitab kaasa terve ühiskonna sidususele.

Kogukonnaprogramm

Kogukonnaprogramm aitab kaasa terviklikemate ja tugevamate kogukondade tekkele, toetades pagulasi uues ühiskonnas kohanemisel ja kohalikku ehk vastuvõtvat kogukonda uute tulijate kaasamisel. Selleks korraldame üle Eesti kogukonnaüritusi ja erinevaid grupitegevusi ning laste- ja noortelaagreid.

Vaimse tervise programm

Programmi eesmärk on pakkuda erinevaid vaimset tervist toetavaid tegevusi, sh teraapiaid, rühma- ja individuaaltegevusi, et tõsta pagulaste psühholoogilist heaolu ja tagada suuremas plaanis tervem ja tasakaalukam ühiskond.

Hariduse ja teadlikkuse programm

Programmi eesmärk on tõsta teadlikkust sundrändest ja lõimumisest, tuues esile rändega kaasuvaid võimalusi ja väljakutseid.

Huvikaitseprogramm

Teenuste osutamise kõrval teeb Eesti Pagulasabi ka aktiivselt huvikaitset. Seisame pagulaste õiguste ja heaolu eest nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Koondame järjepidevalt pagulastelt saadud tagasisidet nii heade praktikate, kitsaskohtade kui ka süsteemsete rikkumiste kohta. Kui saame aidata kaasa pagulaste probleemide lahendamisele, siis teeme seda.

Sotsiaalne heaolu

Toetame põgenike kaasatust ja kohanemist uues keskkonnas läbi õiguste kaitse, kogukondi toetavate tegevuste, vaimse tervise toe ning nõustamise ja esmatähtsa info jagamise.

ESF+ "Language Ladder" projekt

Eesti Pagulasabi toetab Euroopa Komisjoni rahastusel 2026. aasta oktoobrini kestva projekti “Language Ladder” raames Tallinnas ja Ida-Virumaal elavaid Ukraina pagulasnoori keeleõppes ja sotsiaalses lõimumises.

Projekti eesmärk on toetada rändenoorte praktilist eesti keele õpet, vaimset heaolu ja ühiskonda lõimumist. Tegevustes osalevad nii pagulastaustaga noored kui ka kohalikud vene emakeelega noored.

Ellu viidavate tegevuste kaudu on noorte sisenemine Eesti tööturule sujuvam ja edasine kohanemine tulemuslikum. Noored kohtuvad eri valdkondades tegutsevate ettevõtetega, tutvuvad õppimisvõimalustega Eestis kui mujal Euroopas, ning saavad selgeks, kuidas koostada CV-d, kandideerida tööportaalides, tutvuvad tehisaru võimalustega jpm, mis aitavad tõsta noorte konkurentsivõimet tööturul.

Lisaks saavad noored osaleda “MindSpringi” metoodikal põhinevatel vaimset tervist toetavatel grupikohtumistel, et tugevdada oma toimetulekuoskusi, jagada kogemusi turvalises keskkonnas ning saada tuge stressi, kohanemise ja tulevikuga seotud väljakutsetega.

Projekti osana pakume noortele ka järelaitamistunde eesti keeles.

Projekti osana toimuvad eesti keele vestlusgrupid noortele ja noortele täiskasvanutele. Eakaaslasest mentori juhendamisel harjutatakse keelt läbi igapäevaste tegevuste, nagu kokkamine, sport, lauamängud vms. Turvaline ja hinnanguvaba õhkkond aitab noortel julgemalt eesti keelt kasutada, õppida uusi sõnu ning leida uusi tuttavaid. Kaasatud on ka Tallinna Ülikool, kes uurib noorte keelekasutuse muutust enne ja pärast gruppides osalemist.

Projekti viiakse ellu koos Tallinna Ülikooliga ja Poola organisatsiooniga Dobra Fabryka. Rahastatud Euroopa Liidu poolt. Publikatsioon väljendab üksnes autori(te) seisukohti ega pruugi kajastada Euroopa Liidu ega Euroopa Sotsiaalfondi Rakendusameti seisukohti. Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta avaldatud sisu eest.

Aastal 1997 võeti Eestis vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga.

Perioodil 1997–2021 andis Eesti rahvusvahelise kaitse 603 inimesele (pagulasstaatus 346 inimesele ja täiendav kaitse 257 inimesele). Kõige enam kaitse saajaid oli selle 22 aasta jooksul Süüriast (199 inimest), Ukrainast (93), Venemaalt (66) ja Iraagist (42).

Pagulasstaatuse tunnustamisel antakse isikule elamisluba kolmeks aastaks, täiendava kaitse puhul antakse üheaastane elamisluba. Elamisluba on pikendatav vastavalt 3 või 2 aastaks, juhul, kui olukord koduriigis ei ole paranenud.

Märtsis 2022 otsustas Euroopa Liit esmakordselt ajaloos aktiveerida ajutise kaitse direktiivi. See tähendab, et kõik ukrainlased, kes põgenesid 24. veebruarist alates, saavad poolautomaatselt ühe-aastase kaitsestaatuse. Täpne statistika ajutise kaitse saajate kohta on leitav Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

Eesti Pagulasabi pakub kaitse saajatele mitmesuguseid tugiteenuseid, mille eesmärk on toetada siia saabunud inimeste iseseisvat toimetulekut ja hakkamasaamist. Loe lähemalt meie programmidest.