Lugupeetud peaminister Jüri Ratas!

Pöördume teie poole üleskutsega teha kõik selleks, et Eesti liituks üha enamate riikidega, kes on alla kirjutanud ohutute koolide deklaratsioonile. Üleskutsele on alla kirjutanud 32 Eesti organisatsiooni, kes puutuvad oma töös vahetult kokku haridusvaldkonna, inimõiguste kaitse või kriisikolletega.

Ohutute koolide deklaratsioon on poliitiline avaldus, mis pandi kokku 2015. aastal Norra ja Argentina valitsuste juhitud konsultatsioonide käigus. Riigid, mis deklaratsiooni toetavad, kohustuvad astuma konkreetseid samme, millega tagada, et koolid ja ülikoolid oleksid relvakonfliktide ajal kaitstud sõjalise kasutuse eest ning et kõiki võimalikke rünnakuid haridusasutuste, õpetajate ja õpilaste vastu uuritaks ja registreeritaks asjakohaselt.

Deklaratsiooni toetanud riigid võtavad endale kohustuse järgida suuniseid koolide ja ülikoolide kaitsmiseks sõjalise kasutamise eest relvakonfliktis. Tegemist on mittesiduva juhendmaterjaliga, mis annab võimalikele konfliktiosalistele suuniseid, kuidas süsteemselt hoiduda koolide ja ülikoolide kasutamisest sõjalistel eesmärkidel ning kuidas paremini koole ja ülikoole konfliktiolukorras kaitsta, tagades sellega laste ja noorte ligipääsu haridusele.

Tänase seisuga on deklaratsiooni toetanud juba 101 riiki, st enam kui pooled ÜRO liikmesriigid. Nende hulgas on 24 Euroopa Liidu liikmesriiki, 23 NATO liiget, 40 Euroopa Nõukogu liikmesriiki ning 42 OSCE liiget. Ainsad Euroopa Liidu liikmesriigid, kes ei ole deklaratsiooniga veel liitunud, on Eesti, Läti, Leedu ja Ungari. Sajas riik, mis deklaratsiooni toetas, oli Ukraina, kes saatis Norra valitsusele vastavasisulise märgukirja novembris 2019.

Vajadus haridusasutusi, -töötajaid ja õpilasi relvakonfliktide ajal paremini kaitsta ning tagada sellega ÜRO lapse õiguste konventsioonist tulenev õigus haridusele on suurem kui kunagi varem. Vahemikus 2014–2018 toimus haridusasutuste vastu suunatud rünnakuid üle 14000 korra 34 riigis. Samas ajavahemikus on relvastatud rühmitused ja riikide endi sõjaväed kasutanud koole ja ülikoole sõjaväebaaside, kasarmute, moonaladude, tulistamispositsioonide ja kinnipidamiskeskustena vähemalt 30 riigis, kus on aktiivne relvakonflikt. Koolidevastaste rünnakute ja nende sõjalise kasutuse tõttu kannatavad kõige rohkem haridust omandada soovivad lapsed ja noored ning haridustöötajad.

Eesti on seoses värske ÜRO Julgeolekunõukogu liikmelisusega kahtlemata teravdatud rahvusvahelise tähelepanu all. Tulenevalt sellest kaheaastasest positsioonist on Eestil harukordne võimalus näidata senisest enam üles globaalset liidripositsiooni hariduse ja väärtuspõhise välispoliitika vallas. Osaledes rahvusvahelises koostöös läbi rahuvalvemissioonide ja sõjaliste operatsioonide, on meil juba praegu kohustus tagada nii oma tegevuse kooskõla rahvusvahelise humanitaarõigusega kui ka selle kooskõla meie riiklike alusväärtustega. Riigina oleme ka oma rahvusvahelise humanitaarabi ja arengukoostöö üheks keskseks eesmärgiks seadnud kvaliteetse hariduse tagamise, toetades selle eesmärgi elluviimist nõu ja rahastuse abil mitmetes riikides, mis on vaatamata sealsetele relvakonfliktidele võtnud oma eesmärgiks hariduse kaitsmise läbi deklaratsiooniga liitumise, sh Ukraina, Gruusia ja Afganistan.

Eesti liitumine ohutute koolide deklaratsiooniga oleks positiivne samm muuhulgas ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni 2427 (2018) elluviimisel, mis kutsus samuti riike astuma konkreetseid samme, et hoiduda koolide sõjalisest kasutamisest. See samm oleks ka selge vastus ÜRO peasekretäri António Guterres’e hiljutises laste olukorda relvakonfliktides puudutavas aruandes antud soovitusele, et kõik ÜRO liikmesriigid ohutute koolide deklaratsiooniga liituks ja viiksid seal ettenähtu ellu.

Meie, allakirjutanud, kutsume Eesti valitsust üles liituma üha rohkemate riikidega, kes peavad ohutut haridust oluliseks ning näitavad seda deklaratsiooniga liitudes ja selles antud praktilisi suuniseid järgides. Deklaratsiooniga liitumiseks tuleb selleks volitatud riigiesindajal saata vastavasisuline kiri Norra Välisministeeriumile läbi sealse saatkonna või otse vastavale ministeeriumi e-mailile: seksjon.for.humanitaere.sporsmal@mfa.no.

Lugupidamisega
Eero Janson, Eesti Pagulasabi juhataja

järgmiste organisatsioonide nimel:

Arengukoostöö Ümarlaud

Avatud Eesti Fond

Eesti Haridustöötajate Liit

Eesti Inimõiguste Keskus

Eesti Noorteühenduste Liit

Eesti Pagulasabi

Eesti Roheline Liikumine

Eesti Tööõpetajate Selts

Eesti Õpilasesinduste Liit

Eesti Üliõpilaskondade Liit

Haridustöötajate Ametiühingu Jõgeva Maakonna Liit

Harjumaa Haridustöötajate Liit

Hiiumaa Haridustöötajate Liit

Ida-Virumaa Haridustöötajate Liit

Inimõiguste Instituut

Järvamaa Haridustöötajate Liit

SA Kiusamisvaba Kool

Kohtla-Järve Haridustöötajate Ametiühingu Liit

Lastekaitse Liit

Läänemaa Haridustöötajate Ametiühingu Liit

Lääne-Virumaa Haridustöötajate Liit

MTÜ Mondo

Põlvamaa Haridustöötajate Ametiühingu Liit

Pärnumaa Haridustöötajate Ametiühingu Liit

Raplamaa Haridustöötajate Liit

Saaremaa Haridustöötajate Liit

Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu Liit

Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiühing

Valgamaa Haridustöötajate Ametiühingu Liit

Viljandimaa Haridustöötajate Liit

Võrumaa Haridustöötajate Ametiühingu Liit

Üliõpilaskonna Sihtasutus