Jaanuaris lõppes Jordaanias Eesti Pagulasabi toimetulekuprogrammi jätkuetapp, mille käigus rajas organisatsioon 20 hüdropoonilist kasvuhoonet haavatavate kohalike ja Süüria põgenike toetamiseks. Kasvuhooned võimaldavad veesäästlikul viisil kasvatada oma tarbeks toitu või väärindada saaki sissetulekute suurendamiseks.  

Jordaania on viimase ligi kümne aastaga võtnud vastu üle miljoni süürlase, kellest umbes pooled on end ametlikult pagulastena registreerinud. Suure pagulaste arvu tõttu vajab Jordaania välist abi, lisaks on tegemist ühe maailma veevaeseima riigiga. 

“Oma programmis ehitasime 20 kasvuhoonet ja koolitasime välja sada inimest, et nad oskaksid kasutada hüdropoonilisi taimekasvatusviise kodustes tingimustes, lisaks kasutada saadud teadmisi tööturul,” selgitas Eesti Pagulasabi toimetulekuprogrammi spetsialist Grete Karelsohn. Ta lisas, et tark hüdropoonika süsteem võimaldab tahtmise korral ka Eestist arvuti teel juhtida, kui palju väetist või vett parasjagu näiteks maasikatele või hernestele suunata. 

Hüdropoonika on keskkonnasäästlik põllumajandusviis, mis aitab kokku hoida nii vett kui toitaineid ning võimaldab saavutada hea saagikuse ka piiratud veekoguse puhul. 

Eesti Pagulasabi on Jordaanias tegutsenud aastast 2018. Aastal 2022 rajas Pagulasabi Jordaania põhjaossa Ar-Ramtha lähistele esimesed neli kasvuhoonet, mis pakuvad jätkuvalt tööd haavatavatele gruppidele ning leiavad rakendust õppekeskusena. Kasvuhoonetes kasvatatakse maasikaid, maitse- ja ravimtaimi, herneid, lilli ja muud.  

Programmi toetab ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.