Varjupaik Eestis
Rahvusvaheline kaitse võimalused
Rahvusvahelise kaitse ehk varjupaiga andmisega pakub riik õiguskaitset inimestele, kes on olnud sunnitud oma päritoluriigist tagakiusamise või ebaturvalisuse tõttu lahkuma. Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõttu Eestis reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.
Rahvusvahelist kaitse taotleja peab esitama avalduse Politsei- ja Piirivalveametile, kes vaatab taotluse läbi ja otsustab kaitse andmise.
Kui inimene vajab majutuskeskuse teenust, suunatakse ta Sotsiaalkindlustusameti majutuskeskusesse, kus pakutakse vajalikke teenuseid menetluse lõpuni.
Rahvusvahelise kaitse elamisluba on kolme liiki:
Pagulase staatus ehk rahvusvaheline kaitse antakse inimesele, kel on põhjust karta, et päritoluriigis hakatakse teda tema rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast taga kiusama. Selle rahvusvahelise kaitse alusel antud elamisloa pikkus on kolm aastat.
Täiendav kaitse. Kui inimene ei vasta pagulase staatuse kriteeriumidele, kuid teda ähvardab päritoluriigis tõsine oht, näiteks surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik kohtlemine, võib ta saada täiendava kaitse. Sel alusel antud elamisloa pikkus on üks aasta.
Ajutine kaitse. Ajutine kaitse on erandlik meede, mida praegu rakendatakse Euroopa Liidu tasemel Ukrainast sõja eest põgenenud välismaalaste suhtes, kelle elu või heaolu on ohus, nii et neil ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt oma kodumaal elada. Ajutise kaitse alusel antud elamisloa pikkus on üks aasta.
Enne riiki sisenemist saab esitada varjupaigataotluse piirivalveametnikule ükskõik millises piiripunktis Eesti Vabariigi piiril. Seda võimalust tuleb kasutada juhul kui välismaalasel ei ole kehtivat viisat, reisidokumente ega Eesti elamisluba.
Kui välismaalane on juba Eestis, siis tuleb varjupaiga taotlemise sooviga pöörduda ükskõik millisesse Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse. Tallinnas saab rahvusvahelist kaitset taotleda ainult Põhja prefektuuri teeninduspunktis aadressil Pärnu mnt 139.
Ajutine kaitse ukrainlastele
Eesti pakub ajutist kaitset neile Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes elasid kuni 24. veebruarini 2022 Ukrainas ja põgenesid siis sõja eest. Ajutine kaitse annab elamisloa üheks aastaks.
Ajutise kaitsega saavad Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed sarnased õigused Eesti elanikega, nagu näiteks ligipääsu sotsiaalteenustele ning õiguse töötada ja haridust omandada. Samuti kaasneb sellega vabalt liikumise õigus Euroopa Liidus.
Ajutise kaitse taotlemine ei ole kohustuslik. Kõikidel Ukraina kodanikel on õigus Eestis viibida ka ilma ajutist kaitset taotlemata.
Ajutise kaitse taotlemiseks ei pea olema biomeetriline pass, piisab sisepassist. Taotluse esitamiseks broneerige aeg Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel.
Ajutise kaitse elamisloa pikendamise taotluse saab esitada kolm kuud kuni üks kuu enne kehtivuse lõppu Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses asylum.politsei.ee.
NB! Soovitame ajutise kaitse elamisloa pikendamise taotluse aja politsei kodulehel broneerida juba varakult, sest vabu aegu ei pruugi kiiresti leiduda.
Juhul, kui ajutise kaitse elamisluba on juba kehtetuks muutunud, saab ajutise kaitse pikendamise taotluse esitada Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses.
Alates 10. septembrist 2023 on ajutise kaitse pikendamiseks vajalik Politsei- ja Piirivalveameti teenindussaalis teha endast dokumendi jaoks digikioskis uus foto.
Välismaalasele ajutise kaitse andmist reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.
Rahvusvaheline kaitse
Välismaalased, sealhulgas Ukraina kodanikud ja elanikud, kes kardavad kodumaal tagakiusamist rassi, rahvuse, usu, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitiliste vaadete tõttu, saavad Eestis taotleda rahvusvahelist kaitset.
See kehtib ka neile, kelle tagasipöördumine kodumaale võib kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse, piinamise või inimväärikust alandava kohtlemise või neid võidakse relvakonflikti tõttu karistada või nende suhtes rakendataks vägivalda.
Pagulasele antakse kolmeaastane elamisluba, mida pikendatakse kolme aasta kaupa. Täiendava kaitse saajale antakse üheaastane elamisluba, mida pikendatakse kahe aasta kaupa.
Rahvusvahelise kaitse taotlejal, kelle Eestis viibimise ainuke seaduslik alus on rahvusvahelise kaitse taotleja staatus, ei ole lubatud Eestis töötada seni, kuni tema taotluse suhtes ei ole kuni kuue kuu jooksul tehtud otsust. Kui taotleja viibis enne taotluse esitamist Eestis seaduslikult ja ta võis töötada, siis kaitse taotlemise ajal töötamise õigus jätkub.
Rahvusvahelise kaitse elamisloa pikendamise taotluse saab esitada neli kuud enne selle kehtivuse lõppu Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses aadressil asylum.politsei.ee või Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses.
Rahvusvahelise kaitse pikendamiseks teenindussaalis on vajalik endale broneerida aeg.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmist reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.
Rahvusvahelise kaitse taotlemiseks saab pöörduda:
Pärnu mnt 139, Tallinn
H. Tammsaare pst 61, Pärnu
Rahu tn 38, Jõhvi
Riia tee 132, Tartu
Isikut tõendavad dokumendid
Elamisloakaart on Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel püsivalt elava välismaalase kohustuslik isikut tõendav dokument. Elamisloakaarti saab lisaks tavapärasele isiku tõendamisele kasutada ka enda isiku tuvastamiseks elektroonilises keskkonnas ning digitaalallkirja andmiseks. Elamisloakaart ei kehti reisidokumendina. Selleks on kodakondsusjärgse riigi pass või Eestis välja antud välismaalase pass.
Mittekodanikud vajavad välismaalase passi. Välismaalase pass antakse välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba ning kui on tõendatud, et tal puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada.
Välismaalased saavad lisaks välismaalase passile oma isikut tõendada ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi ja meresõidutunnistusega. Eesti saatkonnad ja aukonsulid annavad välismaalasele välja tagasipöördumise loa.
Elukoha registreerimine
Eesti rahvastikuregister
Kui olete saanud Eestis ajutise või rahvusvahelise kaitse ja elamisloa, peate oma elukoha andmed registreerima Eesti rahvastikuregistris. Seda saate teha kohalikus omavalitsuses, kus elate või veebiaadressil www.rahvastikuregister.ee.
Pärast elukoha registreerimist on teil õigus Eesti elanikule mõeldud teenustele ja toetustele nagu näiteks sotsiaalabi, tervishoiuteenus, tasuta ühistransport või kooli- ning lasteaiakoht.
Elukoha registreerimiseks tuleb esitada ruumi kasutamist tõendav dokument (nt üürileping) või ruumi omaniku nõusolek. Kui üürileping on olemas, siis sellest piisab ja omaniku nõusolekut täiendavalt ei ole vaja.
Kui kolite ühest linnast, linnaosast või vallast teise, peate uuendama oma andmeid ka rahvastikuregistris. Seda on vaja, et omavalitsus saaks planeerida lasteaia- ja koolikohti, maksta toimetulekutoetust ja eluaseme üüri hüvitist.
Elukoha registreerimise ja andmete muutmise kohta lugege lähemalt Eesti.ee leheküljelt.
Õigusnõustamine
Eesti Inimõiguste Keskus
Eesti Inimõiguste Keskus pakub varjupaigataotlejatele, rahvusvahelise kaitse saanutele ja kodakondsuseta inimestele tasuta nõustamist varjupaiga- ja kinnipidamismenetluses, esindamist ametiasutustes, sh kohtutes, abi riigi õigusabi taotlemisel ja õigusnõustamist rahvusvahelise kaitse saanutele. Nende poole võib pöörduda juriidilse nõu saamiseks ka perede taasühendamisel.
Abi saamiseks kirjutage e-posti aadressil asylum@humanrights.ee või helistage telefoninumbritel (+372) 644 5148 või (+372) 5440 0550, et leppida kokku sobiv aeg nõustamiseks. Lugege keskuse teenuste kohta lähemalt nende kodulehelt.
Eesti Advokatuur
Kui olete põgenenud Ukraina sõja eest ja vajate Eesti advokaatidelt tasuta õigusnõustamist, võite pöörduda Eesti Advokatuuri liikmete poole.
Lugege tasuta õigusteenuse nõustamise kohta lähemalt Eesti Advokatuuri kodulehelt.
Tallinna Rändekeskus
Tallinna Rändekeskuses pakutakse tasuta õigusabi rahvusvahelise kaitse küsimustes koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega (vajalik eelregistreerimine telefonil +372 5385 9033).
Koostöös Õigusteenuste Bürooga pakutakse madala sissetulekuga inimestele tasuta õigusnõustamist. Registreerimine telefonil +372 5385 0005 (esmaspäevast neljapäevani 10-16).
Tallinna Rändekeskus on avatud: E 9:00–18:00, T ja N 9:00–17:00, R 9:00–16:00.
Kolmapäeviti ja nädalavahetusel on rändekeskus suletud.
E-post: ukto@tallinnlv.ee
Infotelefon, Viber, WhatsApp, Telegram: +372 5385 9033
Lugege Tallinna Rändekeskuse kõikide teenuste kohta lähemalt siit.
HUGO.legal
HUGO.legal pakub tasuta õigusnõustamist Eestis elavatele inimestele kahe tunni vältel. Tasuta õigusnõu saavad kõik, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Lapse õigusi puudutavate perekonnaasjade puhul on sissetuleku piirmäär 2000 eurot. Lugege lähemalt nende kodulehelt.
Õigusteenuste Büroo
Õigusteenuste Büroo juristid annavad vähekindlustatud inimestele tasuta õigusabi Tallinnas, Tartus, Rakveres, Jõhvis, Paides, Viljandis, Pärnus ja mitmetes teistes Eesti linnades.
Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
Eakatele jagab tasuta õigusabi Eesti Pensionäride Ühenduste Liit Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Võrus, Jõgeval, Keilas ja Paides. Lugege lähemalt siit.
Lastekaitse Liit
Perekonnaõiguse küsimustes saab tasuta abi küsida Lastekaitse Liidust.
Naiste tugikeskused
Seksuaalvägivalla ohvritest naised saavad tasuta õigusnõustamist naiste tugikeskustest üle Eesti.
Puuetega Inimeste Koda
Puuetega Inimeste Kojast saavad tasuta nõu küsida puudega inimesed ja nende lähedased.
Eesti Juristide Liit
Tallinnas jagavad juuratudengid tasuta õigusabi Tallinna linnakantselei teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7, I korrus). Nõustamisajad leiate Eesti Juristide Liidu veebilehelt.
Iga Tallinna elanik saab oma küsimuse esitada tudengist praktikandile. Teenuse kasutamiseks saake oma küsimus e -postile ejl@juristideliit.ee või helistage telefonidel 631 3002 või 6314 466.
Tööõigusnõustamine
Tallinna linnavalitsuse ettevõtlusteenistuse tööõigusnõustaja nõustab tööõigusalastes küsimustes e-posti teel. Konsultatsioonid on tasuta.
Küsimused võivad puudutada kõiki tööõiguse valdkondi, näiteks töölepingut, puhkust, töötasu, töö- ja puhkeaja küsimusi, aga ka kollektiivseid töösuhteid. Samuti saab konsultatsioone vajalike dokumentide vormistamisel.
Küsimustele vastab Jelena Koffal aadressil Jelena.Koffal@tallinnlv.ee ja telefoninumbril 640 4219.
Jurist Aitab
Igapäevaelu õigusküsimustele aitab eesti ja vene keeles vastuseid leida õigusabiportaal Jurist Aitab. Küsimusele vastatakse ühe tööpäeva jooksul.
Tugiisik
Rahvusvahelise ja ajutise kaitse saanute tugiisikuteenus on mõeldud kõigile Eestis elavatele varjupaiga saanud inimestele ning nende peredele. Selle eesmärk on toetada rahvusvahelise kaitse saajat, kes vajab kõrvalabi ja lisatuge, et uues elukeskkonnas Eestis ise toime tulla ning kohaneda.
Teenust pakutakse siis, kui inimene vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu kõrvalabi.
Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Jõhvis osutab teenust kohalik omavalitsus. Teistes piirkondades osutab teenust MTÜ Eesti Pagulasabi, mille teenusele suunatakse abivajajaja Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
Lugege selle kohta lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.