Toetused töötutele

Töötutoetus

Töötutoetusele on teil õigus, kui:

• olete töötukassas registreeritud töötuna;
• olete töötuks jäämisele eelneva aasta jooksul käinud tööl vähemalt 180 päeva;
• teie ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast. 

Töötutoetusele on teil ka siis õigus, kui olete varasemalt töötanud mõnes muus riigis peale Eesti ja saate seda töötukassale tõestada. 

Kui te toetustele ei kvalifitseeru, võite end töötukassas siiski arvele võtta. Nii aidatakse teil tööd otsida, te saate omale ravikindlustuse ning osaleda erinevatel tööturukoolitustel, saada karjäärinõustamist ja psühholoogilist, võla- ja sõltuvusnõustamist.

Lugege selle kohta lähemalt Töötukassa kodulehelt või helistage infotelefonile 777 3000.

Töötuskindlustushüvitis

Töötuskindlustushüvitist makstakse inimesele, kes on viimase kolme aasta jooksul tasunud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuud ja kes ei ole töölt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süü tõttu. Esimesel sajal hüvitise saamise päeval saate iga kalendripäeva eest hüvitist 60 protsenti ning seejärel 40 protsenti enda varasemast keskmisest töötasust. 

Lugege selle kohta lähemalt Töötukassa kodulehelt või helistage infotelefonile 777 3000. 

Hambaravihüvitised

Eestis katab alla 19-aastaste laste hambaravi Tervisekassa. Täiskasvanutele on hambaravi tasuline teenus. Aastas on võimalik saada hambaravihüvitist 60 eurot või 105 eurot. Ravikindlustusega täiskasvanute hambaravihüvitis on 60 eurot (omaosalus 50%). 

Suurenenud hambaravivajadusega inimeste hambaravihüvitis on 105 eurot – nende seas on rasedad, alla üheaastaste laste emad, puuduva töövõimega pensionärid ja vanaduspensionärid (omaosalus 12,5%). 

Tervisekassa soovitab hambaravi vajajatel üle vaadata kõrgema hambaravihüvitise ja tasuta hambaravi saamise kriteeriumid. Sageli tuleb ette olukordi, kus inimesel on õigus suuremale hambaravihüvitisele, kuid nad ise või perearst ei ole olnud sellest teadlikud.

Hüvitise suurust ja jääki saab kontrollida riigiportaalist Eesti.ee teenuse alt „Hambaravi- ja proteesiteenuste info“.

Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda raviasutuse hinnakirja alusel. Lisaks on teenuseosutajal õigus patsiendilt küsida visiiditasu kuni 5 eurot (v.a rasedad). Hüvitatav summa arvestatakse raviarvest maha kohe maksmise hetkel ja patsient ei pea esitama Tervisekassale ühtegi avaldust ega dokumenti.

NB! Hüvitise kasutamiseks peab teie välja valitud raviasutus olema Tervisekassa lepingupartner. 

Tervisekassa hambaraviteenuste kohta saab rohkem infot lugeda nende kodulehelt. 

Puue

Puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega isiku sotsiaaltoetuse taotlemiseks tuleb kuni 15-aastastel lastel ja vanaduspensioniealistel (alates 64-aastased) esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile. Tööealised (vanuses 16–64 aastat) saavad esitada töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluse Eesti Töötukassale.

Kui teie terviseseisund vastab puude tingimustele, määratakse puude liik, raskusaste ning sotsiaaltoetus. Puude raskusaste tuvastatakse kuueks kuuks kuni viieks aastaks. 

Inimene saab samaaegselt esitada taotluse osalise või täieliku töövõimetuse tuvastamiseks ning puude määramiseks. Kui näiteks inimesel diagnoositakse osaline (või täielik) töövõimetus ja tal on ka puue, siis saab ta samal ajal toetusi nii töövõimetuse kui ka puude eest.

Kui taotlesite osalise või täieliku töövõimetuse või puude hindamist ja otsus teid ei rahulda (näiteks tunnete, et teil on vaja ametlikult registreeritud osalist töövõimetust, kuid teile seda ei määratud), on teil õigus kuu aja jooksul pärast otsust uuesti taotleda oma seisundi hindamist osalise või täieliku töövõimetuse või puude osas.

Puudega isiku sotsiaaltoetus

Puudega isiku sotsiaaltoetus määratakse kuni ajutise kaitse staatuse lõpukuupäevani. Kui pärast seda ajutine kaitse pikeneb või saadakse elamisluba, jätkatakse toetuse maksmist.

Lugege puudega isiku sotsiaaltoetuse taotlemise kohta Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. 

Töövõimetoetus

Töövõimetoetust maksab töötukassa inimesele, kelle töövõime on osaline või puuduv. Selle eelduseks on töövõime hindamine, mida saate samuti taotleda töötukassas. Toetuse suurus oleneb sellest, kas teie töövõime on hinnatud puuduvaks või osaliseks.

Lugege selle kohta lähemalt Töötukassa kodulehelt. 

Hoolekanne

Pikaajaline hooldus on mõeldud inimestele, kes vajavad igapäevaeluga toimetulekul erisugust tuge. Väga suure hooldusvajadusega inimestel on sageli möödapääsmatu vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse ehk hooldekodu järele. Eakate hoolekande korraldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Lugege selle kohta lähemalt siit.

Sünnitoetus

Sünnitoetus on ühekordne toetus igale perele, kuhu sünnib laps. Toetuse suurus on 320 eurot. Kolmikute ja rohkemaarvuliste mitmike korral on hüvitis 1000 eurot lapse kohta, nt kolmikute puhul kokku 3000 eurot. Lugege lähemalt siit. 

Vanemahüvitised

Jagatud vanemahüvitis

Jagatud vanemahüvitis on mõeldud ühele vanemale. Vanemad võivad ise otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab ning hüvitise saajat on võimalik perioodi jooksul korduvalt vahetada.

Vanemahüvitist makstakse kuni 475 päeva alates lapse 31 päeva vanuseks saamisest kuni kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitise suurus oleneb sellest, kui palju sotsiaalmaksu tasusite aasta jooksul enne raseduse algust (hüvitis on 725 kuni 4733 eurot). 

Lugege selle kohta lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.  

Ema vanemahüvitis

Kõikidel töötavatel emadel on õigus vähemalt 725 suurusele vanemahüvitisele kuni 100 päeva (70 päeva enne lapse sündi kuni 30 päeva pärast seda. Hüvitise suurus sõltub ema varasemast palgast. Emad, kes ei tööta, saavad peale lapse sündi hüvitist 30 päeva. Hüvitisega kaasneb ravikindlustus. 

Lugege selle kohta lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Isa vanemahüvitus

Igal isal Eestis on õigus saada 30 päeva vähemalt 725 euro suurust hüvitist (hüvitise täpne summa sõltub isa varasemast palgast), mida võib kasutada vahetult enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitis on mõeldud nii töötavatele kui töötutele isadele. Hüvitisega ravikindlustust ei kaasne. 

Lugege selle kohta lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. 

Hüvitised beebiga saabunutele

Alla pooleteiseaastase lapsega Eestisse saabunud vanemale makstakse vanemahüvitist 725 eurot kuus kuni 545 päeva ehk 18 kuu eest. Täpne vanemahüvitise päevade arv oleneb lapse vanusest ja vanema elamisloa algusest. Vanemahüvitise maksmisega kaasneb ravikindlustus.

Ukrainlastele pakutavate perehüvitiste kohta saate lähemalt lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. 

Lapsetoetus

Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapsetoetuse summa kuus on 80 eurot esimese lapse kohta, 80 eurot teise lapse kohta ning 100 eurot kolmanda ja 100 eurot iga järgmise lapse kohta. Alates kolmest lapsest makstakse lisaks lasterikka pere toetust 450 eurot kuus ja alates seitsmest lapsest 650 eurot kuus. Lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni.

Lugege ukrainlastele pakutavate perehüvitiste kohta lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. 

Üksikvanema lapse toetus

Üksikvanema toetust makstakse samal perioodil kui lapsetoetust, kui lapse sünniaktis puuduvad andmed lapse isa kohta või lapse teine vanem on tunnistatud ametlikult tagaotsitavaks. Üksikvanema lapse toetuse suurus on 80 eurot kuus. 

Lugege selle kohta lähemalt siit. 

Elatisabi

Riik maksab lapsele elatisabi kuni 200 eurot kuus, kui tema vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi on võimalik taotleda kohtu-, täite- ja pankrotimenetluse ajal.

Lugege selle kohta lähemalt siit. 

Ajutise kaitse saanud sõjapõgenikele maksab pensioni edasi Ukraina Pensioniamet. Kui olete pensioniealine (sündinud aastal 1960 või varem) ning teie Ukraina pension on madalam Eesti rahvapensioni määrast, saate Sotsiaalkindlustusametist taotleda selle vahe katmist ja kahe pensioni vahe makstakse igakuiselt teie pangakontole. Rahvapensioni määr muutub iga-aastaselt. Lugege selle kohta lähemalt siit. 

Eesti ei võta üle Ukraina pensionide maksmist, seda ka juhul kui Eestis olev sõjapõgenik mingil põhjusel oma Ukraina pensioni siin kätte ei saa. Ukraina ei saa kanda pensioni otse Eesti kontole. 

Kui teil pole pensioniikka jõudes õigust vanaduspensionile pensionistaaži puudumise tõttu ning olete Eestis elanud vähemalt viis aastat, on teil õigus Eesti rahvapensionile. 

Pensionäriks saamine

Vanaduspensioni saamiseks peab inimene olema jõudnud pensioniikka ja tal peab olema vähemalt 15 aastat pensionistaaži. 2024. aastal on pensioniiga 64 aastat ja 9 kuud. Alates 2027. aastast oleneb vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast. Vanaduspensioniea arvutamise aluseks saab 65-aastaste inimeste eeldatav eluiga statistikaameti andmetel. Nende andmete alusel kinnitab valitsus iga aasta 1. jaanuariks uue vanaduspensioniea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast.

Pensioni saamiseks pead sa avaldama soovi pensionile jääda. Pensionitaotlus tuleks sotsiaalkindlustusametile esitada õigel ajal ja koos vajalike lisadokumentidega.

Pensioni taotlemisel vajalikud dokumendid leiate siit.

Varjupaigataotlejate majutuskeskused 

Vaos ja Vägeval asuvates varjupaigataotlejate majutuskeskuses pakutakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja positiivse otsuse saanud inimestele majutust. Abi pakutakse Eesti eluga kohanemisel, ametiasutustega suhtlemisel ja kooli- ja töökoha leidmisel. 

Lugege majutuskeskuse teenuste kohta lähemalt siit. 

Eluruumi kulude hüvitamine 

Ukrainast pärit ajutise või rahvusvahelise kaitse saanud inimestele ühekordselt makstava üürihüvitise suurus on maksimaalselt 1200 eurot leibkonna kohta. Sellega võib katta üüri, maakleritasu ja tagatisraha kulud. 

Inimene peab esmalt oma korteri üüri ise ära maksma ja alles seejärel saab taotleda kohalikult omavalitsuselt hüvitist, näidates, et olete üüri tegelikult tasunud. Selleks on kõige parem teha makse elektroonilises pangarakenduses, kus makse on nähtav. Parim viis end petturite ja probleemide eest kaitsta on tasuda kommunaalmaksed ja üür elektroonilise ülekandega.

Üürihüvitist saab taotleda ainult üks kord ning selle taotlemiseks peate olema registreerinud oma elukoha rahvastikuregistris. 

NB! Alates 11. septembrist 2024 hüvitatakse üürikulu ainult juhul, kui

1) põgenik on saanud Eesti elamisloa esimest korda (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel) ja

2) taotlus on esitatud esimese kuue kuu jooksul pärast esmakordse elamisloa saamist.

Lugege eluaseme üürihüvitise kohta lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. 

Tallinnas aitab üüritoetust taotleda Tallinna Rändekeskus, kus pakutakse ka muud teavet avaliku sektori teenuste kohta ja abi kohanemisel. Inimesi nõustatakse sotsiaalabi küsimustes ja vajadusel pakutakse esmast abi. 

Tallinna Rändekeskus on avatud: E 9:00–18:00, T ja N 9:00–17:00, R 9:00–16:00.
Kolmapäeviti ja nädalavahetusel on rändekeskus suletud.
E-post: ukto@tallinnlv.ee   
Infotelefon, Viber, WhatsApp, Telegram: +372 5385 9033

Lugege Tallinna Rändekeskuse kõikide teenuste kohta lähemalt siit.

Eesti Pagulasabi hädamajutus 

Eesti Pagulasabi aitab ootamatult elukoha kaotanud pagulasi hädamajutuse leidmisega. Pagulasabi pakub pagulastaustaga inimestele ka muud vajalikku teavet, et aidata neil siin kohaneda ja leida omale vajalikke teenuseid ja abi. 

Eesti Pagulasabi nõustab inimesi telefonil +372 5881 1311, Viberis, Whatsappis ja Telegramis numbril +372 5464 0007 (E-R 10.00-17.00) ning meilitsi aadressil counselling@pagulasabi.ee. 

Nõustamisele saab tulla ka Tallinnas kohapeale aadressil Vambola 6, selleks palume teil ette helistada või saata meile e-kiri. 

Lugege lähemalt Eesti Pagulasabi kõikide teenuste kohta: www.pagulasabi.ee.

Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele ja seda maksab kohalik omavalitsus. Toimetulekutoetust on õigus saada neil üksi elavatel inimestel, kel jääb pärast eluasemekulude ehk üüri ja kommunaalide maksmist kätte alla 200 euro kuus, perekonna puhul teistel täiskasvanutel 160 eurot ja alaealistel 240 eurot kuus. 

Kui vajate igapäevaste kuludega toime tulemisel abi, võtke kindlasti ühendust oma kohaliku omavalitsusega või nende sotsiaalabiosakonnaga ning paluge vastuvõtuaega ja uurige abi saamise võimalusi. 

NB! Toimetulekutoetuse taotlemise eeldus ei ole sissekirjutus rahvastikuregistris, vaid teie tegelik elukoht antud kohalikus omavalitsuses. Kui teil puudub rahvastikuregistris elukoha aadress, peab kohalik omavalitsus teile põhjendatud juhul toimetulekutoetust maksma (sotsiaalhoolekandeseaduse § 132 lõige 1). 

Toimetulekutoetust on õigus saada ka neil välismaalastest õpilastel/üliõpilastel, kelle perekonnaliikmed (vanemad) ei ela Eestis. Sellisteks õpilasteks/üliõpilasteks võivad olla näiteks isikud, kellele Eesti riik on andnud rahvusvahelise kaitse, aga ka lihtsalt siin õppivad õpilased, kes on sattunud raskustesse. Lugege lähemalt Sotsiaalkindlustusameti juhisest nende kodulehel.

Lugege toimetulekutoetuse kohta lähemalt Sotsiaalministeeriumi kodulehelt ja leheküljelt kriis.ee. 

Toimetulekutoetuse maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus. 

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus

Supiköök on avatud kõigile, kel on raskusi rahalise toimetuleku ja sellest tulenevalt ka omale sooja toidu hankimisega. 

Supiköök asub aadressil Pae 19/1, Lasnamäe. Supiköögist saab sooja kõhutäie (0,5 liitrit suppi ja 100 grammi leiba) igal päeval kell 12.00-15.00. 

Aeg-ajalt jagatakse teenuse saajatele ka hügieenitarbeid (nt hambaharju ja hambapastat).

Lugege Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse kohta lähemalt nende kodulehelt. 

Olukorras, kus teil ei ole võimalik toitu osta, pöörduge kindlasti oma elukohajärgse omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. 

Päästearmee

Päästearmee jagab toidu- ja riideabi kõikidele abivajajatele Tallinnas ja Narvas. Lugege lähemalt Päästearmee kodulehelt. 

Kui teil ei ole võimalik toitu osta, pöörduge kindlasti oma elukohajärgse omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. 

Eesti Toidupank

Eesti Toidupanga jagamispunktides antakse toiduabi sotsiaaltöötajate poolt koostatud nimekirjade alusel. Abi taotlemiseks pöörduge elukohajärgse linnaosavalitsuse sotsiaalabi osakonna poole. 

Lugege lähemalt Eesti Toidupanga kodulehelt. 

Toidujagamiskapp

Toidujagamiskappidesse kogutakse toitu kodudest, toitlusasutustest või poodidest. Toidujagamiskapi Fudloop kasutamiseks tuleb end registreerida kasutajaks nende veebilehel. 

Toidujagamiskapid asuvad:

Keskturu toidujagamiskapp (Keldrimäe 9, Keskturu administratiivhoone küljes). 

Lasnamäe toidujagamiskapp (Pallasti 54, Lasnamäe LOV hoone taga).

Mustamäe toidujagamiskapp (E. Vilde tee 71, Maxima kõrval).

Lugege rohkem infot siit.

Toiduabikaart 

Toidukaardile on õigus inimesel, kes saab toimetulekutoetust või sotsiaaltoetust. Toidukaarti ei taotleta eraldi, vaid see kaasneb eeltoodud toetustega juhul, kui sotsiaaltöötaja on hinnanud, et see on vajalik. 

Toiduabikaardile kantakse kvartalis 30 eurot inimese kohta. Ühe perekonna kohta väljastatakse üks toiduabikaart, millele kantakse terve leibkonna toetussumma. Toiduabikaardiga saab osta vaid toidu- ja esmatarbekaupu.

Lugege toiduabikaardi kohta lähemalt Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

MTÜ Aarete Laegas aitab raskustesse sattunud peresid vähekasutatud riietega. Tallinna heategevuspood asub aadressil Kopli 33. Lugege lähemalt nende kodulehelt. 

Tallinnas asuv Punase Risti pood Punane Ristik (Mustamäe tee 8) Tallinn pakub ukrainlastele riideid 50% soodsamalt. Lugege lähemalt nende Facebooki lehelt. 

Abivajajatele annetab kasutatud asju Uuskasutuskeskus.

Taaskasutuspood Sõbralt Sõbrale annetab põgenikele taaskasutatud asju. 

Facebooki grupist Ukraina sõbrad Eestis saab kiiret abi ja infot eelkõige esmavajaduste rahuldamiseks.

Olukorras, kus teil on raskusi riiete jms esmatarbekaupade soetamisega, tasub kindlasti pöörduda elukohajärgse omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole.