Tervisekassa on spetsiaalselt pagulastele kokku pannud info Eesti tervisehoiuteenuste kohta, mida saab inglise keeles lugeda siit ja ukraina keeles siit.

Pikemat tervishoiusüsteemi tutvustust saate inglise keeles lugeda siit ja vene keeles siit.

Kiirabi 112

Kiirabi telefoninumber on 112. 

Kui tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus – peab inimene ise kutsuma kiirabi või pöörduma haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Kõikidel Eestis viibivatel inimestel on õigus saada tasuta erakorralist terviseabi, sealhulgas kiirabiteenust, ka välismaalastel ja neil, kel pole tervisekindlustust. 

Kiirabi abistab inimesi, kes vajavad abi vigastuse või ägeda haigestumise korral. Kiirabi diagnoosib, annab esmast abi ja juhised raviks ning vajadusel viib abivajaja haiglasse. Kiirabi töötab ööpäev läbi ja on mõeldud vältimatu meditsiinilise abi andmiseks.

Kui kahtlete, kas on vaja kiirabi kutsuda, siis küsige oma haigusseisundi kohta nõu 24/7 töötavalt perearsti nõuandetelefonilt 1220 (kõnehind tavatariifi alusel) või nende tasuta lauatelefonilt +372 634 6630. Mürgistusjuhtumi korral saab kiiret abi mürgistusinfo numbrilt 16 662.

Kui kellegi elu on ohus, tuleb kutsuda kiirabi. Kutsu viivitamatult kiirabi, kui:

• on tekkinud teadvusekaotus, teadvuse häire, tugevad hingamishäired või hingamine seiskus;
• järsku on tekkinud tugev minestuseni viiv nõrkus;
• on tugev valu peas, rindkeres või kõhus, mis ei leevendu pärast ravimite tarvitamist või pärast perearsti antud soovituste järgimist;
• on pigistav valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, kahvatus, väga kiire pulss;
• esinevad südame rütmihäired, millega kaasnevad teadvushäired;
• on tugev verejooks kas haavast või kehaõõnest, mida ei ole suudetud peatada;
• esineb äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, keeleturse, neelamistakistus, nahalööve;
• abivajajal on võõrkeha hingamisteedes või seedetraktis, mida kohapeal pole suudetud eemaldada;
• näiliselt tervel inimesel on järsku tekkinud kõnehäire või halvatusnähud;
• abivajajal tekkis krambihoog, mis kestab mitu minutit ja pärast ei taastu inimesel hingamine, teadvus;
• esinevad vigastused või trauma, mille tagajärjel abivajaja ei saa püsti seista või kätt või jalga liigutada või sellele toetuda;
• tekkis põletus kõrge temperatuuri, keemilise aine või elektrilöögi tõttu ning kannatanu üldseisund on muutunud halvaks või laiem põletuspind on villiline või põletushaavas on võõrkeha;
• abivajajal on mürgistusseisund, millega kaasneb teadvushäire või suur nõrkus, kahvatus, nägemishäired, krambid, südame rütmihäired.

Lugege erakorralise abi kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt.

Erakorralise abi osakond (EMO)

Vältimatut abi vajav inimene võib ise minna lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Tallinnas erakorralist abi pakkuvate haiglate nimekiri on siin.

Erakorraline arstiabi on mõeldud kõigile, kelle tervisemure on tõsine ja kui kahtlustate, et teie või teie lähedase tervislik seisund võib põhjustada püsiva tervisekahjustuse, kui arst ei sekku. 

Võite EMOsse pöörduda ka siis, kui teie tervislik seisund ei tundu esmapilgul kriitiline, aga ikkagi tunnete, et teil on halb olla ja teie seisund halveneb, kuid spetsialisti vastuvõtule on liiga pikk ooteaeg. Tavaline haigus võib areneda krooniliseks, kui seda õigel ajal ei ravita.

EMO osutab tasuta erakorralist meditsiinilist abi, kuid edasise ravi eest peab inimene kas ise maksma või omama ravikindlustust.

Pöörduge EMO-sse järgmistel juhtudel:

• Tugev ja äkki tekkinud valu: talumatu kõhuvalu, suruv või pigistav rindkerevalu, tugev ja piinav peavalu, ravimitele allumatu valu.
• Värske trauma, kus vigastatud kehaosa kuju on muutunud või on tugevalt paistes. Samuti haavad, luumurrud, põletus, söövitus, loomahammustus.
• Võõrkeha hingamisteedes, seedetraktis või mujal.
• Mürgistus.
• Äge verejooks: kestev seedetrakti verejooks, kuse-suguteede verejooks, äge ninaverejooks, äge veriköha. 
• Insuldikahtlus – äkki tekkinud kõnehäire ja kehapoole halvatus või nõrkus või tundlikkuse langus (nt üks suunurk vajub allapoole), äkki tekkinud tasakaaluhäire või peapööritus, mälu- või teadvusekaotus.
• Äärmuslik nõrkus, jõuetus.
• Palavikualandajatele allumatu püsiv üle 38,5 °C palavik, kõrge palavik eakatel, kõrge palavik ja/või lakkamatu oksendamine keemiaravi patsiendil.
• Hingeldus, õhupuudus, raske astmahoog (hingamisraskus vilistava väljahingamisega).
• Äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, kogu keha haarav ulatuslik lööve, keeleturse, neelamistakistus jmt.
• Uriinipeetus (kusepõis ei tühjene korralikult).
• Kuni 48 tundi tagasi tekkinud südamerütmihäired või enam kui 48 tundi kestnud südamerütmihäired, millega kaasneb õhupuudus ja valu rinnus.
• Tromboosikahtlus – äkki tekkinud valu ja turse jäsemel, enamasti sääremarja piirkonnas; jäseme jahedus ja värvumine valgeks või punakas-lillaks.
• Ägedad nahapõletikud: laialdased mädanikud, põletikuline haav, millega kaasneb palavik.
• Psüühikahäired, mis on inimesele endale või teistele ohtlikud: äge psühhoos, segasusseisund, enesetapukatse.

Lugege selle kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt.

Perearsti nõuandeliinile 1220 (tasu tavatariifi alusel) või tasuta lauatelefonile +372 634 6630 saavad kõik oma terviseküsimustega eesti või vene keeles helistada igal ajal. Inglise keeles nõustatakse inimesi iga päev kell 15.00 kuni 17.00.

Nõuandeliinile helistage, kui: 

• soovite teada, kas teie tervisemure korral peab pöörduma erakorralise meditsiini osakonda, perearsti poole või saab olukorra lahendada koduste vahenditega;
• terviseprobleem tekib väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel;
• te viibite väljaspool kodukohta või olete välismaal ega saa oma perearsti poole pöörduda;
• soovite informatsiooni Eesti tervishoiusüsteemi korralduse kohta (kuidas perearsti vahetada, millise eriarsti juurde pöörduda jm);
• vajate isikustatud konsultatsiooni. Kui soovite, on nõustajal võimalik näha teie põetud haiguseid, määratud ravimeid ja analüüse. Nõuandev arst edastab info terviseportaali, et ka inimese perearst oleks kursis tema patsiendile muret teinud terviseseisundiga. 

Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti, nädalavahetuseti ja riigipühadel (uusi retsepte, mida teile arst pole varem välja kirjutanud, nad teile välja kirjutada ei saa). 

Välismaalt helistamiseks valige number +372 634 6630.

Lugege perearsti nõuandeliini teenuste kohta lähemalt siit. 

Perearstid

Tervisemure lahendamiseks tuleb Eestis kõigepealt pöörduda perearsti poole. Perearst diagnoosib ja ravib enamikke haigusi. Vajadusel suunab perearst patsiendi uuringutele või eriarsti juurde, võtab analüüse, vaktsineerib, seob haavu, eemaldab niite ning kokkuleppel teeb ka koduvisiite. 

Kui inimene on ravikindlustusega kaetud, on tal õigus ka perearstile ning üld- ja eriarstiabile. Soovitame äsja Eestisse saabunud põgenikel hankida omale ravikindlustus ja perearst – isegi siis, kui teil pole hetkel terviseprobleeme. See tagab teile kiireima ja kvaliteetseima meditsiinilise abi. 

Perearstiabi on ravikindlustatud inimesele tasuta. Ravikindlustuseta inimesel tuleb perearsti teenuse eest maksta ise. 

Perearsti nimistusse registreerumiseks või perearsti vahetamiseks tuleb esitada enda eelistatud perearstile perearsti nimistusse registreerumise avaldus kohapeal või saata see e-posti teel. 

Eestis tegutsevate perearstide nimekirja saate vaadata Tervisekassa kodulehelt, seal on näha ka perearstid, kelle nimistutes on vabu kohti. 

Perearst saab võtta oma nimistusse uusi liikmeid inimese enda, lapsevanema või eestkostja avalduse alusel. Erandiks on vastsündinud, kes kantakse automaatselt oma ema perearsti nimistusse ja te ei pea vastsündinule perearsti saamiseks avaldust esitama. Avaldus tuleb esitada vaid juhul, kui soovite lapsele enda perearstist erinevat perearsti.

Perearst teavitab teid nimistusse registreerumisest või registreerumisest keeldumisest üldjuhul seitsme tööpäeva jooksul alates avalduse esitamisest. Keeldumisel märgib perearst ka keeldumise põhjuse. Perearst võib keelduda inimese võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on täis (ühe perearsti nimistus võib olla kuni 2000 inimest või 2400 inimest, kui perearsti juures töötab ka abiarst) või kui rahvastikuregistri järgi ei ole inimese elukoht selle perearsti teeninduspiirkonnas.

Perearst võib inimese pereliikme võtta oma nimistusse ka siis, kui selle piirsuurus ületatatkse. 

Perearstid pakuvad üldarstiabi kõigile ukraina sõjapõgenikele (abi saamiseks ei pea kuuluma perearsti nimistusse). Sõjapõgenikele abi pakkuvate perearstikeskuste nimistu leiab siit. 

Kui te ei leia omale perearsti, kirjutage sellest Tervisekassale info@tervisekassa.ee või helistage nende infotelefonile +372 669 663. Tervisekassas on selle jaoks tööl eraldi inimene, kes aitab inimestel omale perearsti leida.

Perearsti leidmiseks pakub nõu ka perearsti nõuandeliin 1220 (tasu tavatariifi alusel) või nende tasuta lauatelefon +372 634 663.

Paljud perearstikeskused on liitunud e-Tervisekeskuse internetiportaaliga, kus saab mugavalt retsepte pikendada, haiguslehte taotleda ning oma perearstiga ühendust võtta. 

Kui te ei kuulu perearstinimistusse, kuid olete ukraina sõjapõgenik, saate tasuta üldarstiabi neist arstikeskustest:

• Confido Kiirkliinik Tallinnas Viru keskuses  
  Telefon 600 9090, e-mail ukraina@confido.ee 
• Meliva arstikeskused Tallinnas 
  Telefon 605 1540, veebiregistratuur. 
• Tallinna Eriarstikeskuses Tallinnas Lasnamäel
  Telefon 608 2218, e-mail info@eriarstikeskus.ee 

Lugege perearstiteenuse kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt. 

Eriarsti juurde suunab patsiendi reeglina perearst, sest enamasti on eriarstile pöördumisel vaja saatekirja. Ilma saatekirjata saab pöörduda hamba-, silma-, naha- ja suguhaiguste arsti, günekoloogi ning psühhiaatri juurde. Perearsti saatekirjata saab mitmete eriarstide juurde vastuvõtule registreerida juhul, kui tasute teenuse eest ise. 

Kui muretsete oma tervise pärast, siis pöörduge arsti juurde aja saamiseks varakult, sest eriarstide järjekorrad võivad olla pikad. Kui soovite arsti vastuvõtu eest tasuda ise, võite leida varasema vastuvõtuaja. Patsientidel on õigus valida omale sobiv eriarst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses. 

Tervisekassa tasub ravikindlustatud inimese tervishoiuteenuste eest ainult siis, kui raviasutusel on olemas Tervisekassaga leping. Tervisekassa lepingupartnerid teenindavad kõiki ravikindlustatud inimesi. Ka Eestis kaitse saanud inimesel on õigus saada plaanilist üld- ja eriarstiabi samadel tingimustel kohalike ravikindlustatud inimestega. 

Lugege eriarstiabi kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt. 

Eestis katab alla 19-aastaste laste hambaravi Haigekassa. Täiskasvanutele on hambaravi tasuline teenus. Aastas on võimalik saada hambaravihüvitist 60 eurot või 105 eurot. Tasuta hambaravi või hambaravihüvitise saamiseks peab sinu hambaarstil olema leping Tervisekassaga – hambaravi lepingupartnerite info leiate siit. Tervisekassa rahastatavate hambaraviteenuste kohta saab rohkem infot lugeda nende kodulehelt. 

Tartu Ülikooli hambaarstitudengite vastuvõtul on hambaraviteenused inimese jaoks tasuta või suure soodustusega. Tudengite poolt tehtud ravi kontrollib juhendav arst-õppejõud. Lugege selle kohta lähemalt Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku kodulehelt. 

Suu- ja hambahaiguseid aitab ennetada Suukool, mille eesmärk on, et Eestis kasvaksid tervete hammastega lapsed, kuid sealt leiavad suutervise hoidmiseks vajalikku infot ka täiskasvanud.  

Vältimatu hambaravi

Kõigil Eestis elavatel inimestel on õigus saada tasuta vältimatut hambaravi, sõltumata sellest, kas neil on ravikindlustus või mitte. 

Tasuta vältimatut hambaravi osutatakse juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajajale püsiva tervisekahjustuse või surma. Vältimatut abi osutatakse erakorraliselt selliste haigusseisundite korral, mis vajavad hamba väljatõmbamist või mädakolde avamist. Seda, kas tegemist on vältimatut hambaravi nõudva seisundiga, otsustab hambaarst. 

Seisundid mille korral patsient vajab kiireloomulist vältimatut abi:

• hambatraumad,
• ulatuslik turse näo-lõualuude piirkonnas,
• suuavamistakistus,
• tarkusehamba raskendatud suhulõikumisest tingitud põletik,
• hamba tõmbamise järgne haavapõletik,
• ägedad süljenäärme haigused
• ägedad alalõualiigese haigusseisundid.

Vältimatus hambaravis osutatavad teenused:

• patsiendi uurimine, konsultatsioon,
• pinnaanesteesia (limaskesta tuimestus),
• injektsioonanesteesia (süstiga tuimestus),
• ühe juurega hamba eemaldamine,
• mitme juurega hamba eemaldamine,
• sügavalt murdunud hamba või purunenud hamba eemaldamine,
• mädakolde avamine ja ravimenetlus,
• trauma haava korrastus,
• lukseerunud hamba tagasi asetamine,
• verejooksu peatamine õmblusega,
• järelkontroll pärast kirurgilist sekkumist,
• hamba või implantaadi eemaldamine (osalise luu eemaldamisega),
• hamba röntgenülesvõte,
• kogu suu röntgenülesvõte.

Vältimatu hambaravi saamiseks tuleb pöörduda Tervisekassaga lepingu sõlminud raviasutuste poole, sest Tervisekassa maksab nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata täiskasvanule osutatud teenuse eest ainult oma lepingupartneritele.

Kui teil on erakorraline hambaravi vajadus, pöörduge Tallinnas Denila Hambaravisse (24 h) või Tallinna Hambapolikliinikusse. Vaadake nende kontaktandmeid siit. 

Hambaravihüvitised

Eestis katab alla 19-aastaste laste hambaravi Haigekassa. Täiskasvanutele on hambaravi tasuline teenus. Aastas on võimalik saada hambaravihüvitist 60 eurot või 105 eurot. Ravikindlustusega täiskasvanute hambaravihüvitis on 60 eurot (omaosalus 50%). 

Suurenenud hambaravivajadusega inimeste hambaravihüvitis on 105 eurot – nende seas on rasedad, alla üheaastaste laste emad, puuduva töövõimega pensionärid ja vanaduspensionärid (omaosalus 12,5%). 

Tervisekassa soovitab hambaravi vajajatel üle vaadata kõrgema hambaravihüvitise ja tasuta hambaravi saamise kriteeriumid. Sageli tuleb ette olukordi, kus inimesel on õigus suuremale hambaravihüvitisele, kuid nad ise või perearst ei ole olnud sellest teadlikud.

Hüvitise suurust ja jääki saab kontrollida riigiportaalist Eesti.ee teenuse alt „Hambaravi- ja proteesiteenuste info“.

Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda raviasutuse hinnakirja alusel. Lisaks on teenuseosutajal õigus patsiendilt küsida visiiditasu kuni 5 eurot (v.a rasedad). Hüvitatav summa arvestatakse raviarvest maha kohe maksmise hetkel ja patsient ei pea esitama Tervisekassale ühtegi avaldust ega dokumenti.

NB! Hüvitise kasutamiseks peab teie välja valitud raviasutus olema Tervisekassa lepingupartner. 

Tervisekassa hambaraviteenuste kohta saab rohkem infot lugeda nende kodulehelt. 

Noorte nõustamiskeskused

Mitmekülgset infot seksuaaltervise kohta saab lugeda internetiportaalist seksuaaltervis.ee. Seal antakse ülevaade seksuaalsuse arengust, rasestumisvastastest vahenditest, suguhaigustest, nõusolekust seksiks jne. Portaalis saab esitada ka anonüümseid küsimusi nõustajatele.  

Noorte seksuaaltervise nõustamiskeskuste visiit on kõigile kuni 26-aastastele noortele tasuta olenemata ravikindlustuse olemasolust. 

Nõustamiskeskustes pakutakse infot rasestumisvastaste vahendite kohta ning pikendatakse nende retsepte, diagnoositakse rasedust ja suguhaiguseid, nõustatakse noori kõikides seksuaalsusega seotud küsimustes ja pakutakse psühholoogilist nõustamist. 

Nõustamiskeskuste kontaktid üle Eesti leiate siit seksuaaltervis.ee lehelt.

Günekoloogid

Eestis töötavate günekoloogide kontaktid on loetletud Tervisekassa kodulehel (valige paremal kõige alumises tulbas “Lepinguline eriala” → “Günekoloogia” ning asukoht). 

Günekoloogi juurde vastuvõtule minemiseks ei ole perearsti saatekirja vaja ning visiit on tasuta. 

Rasedus

Rasestumise, raseduse diagnoosimise, rasedusega arvele võtmise, raseduse jälgimise ja sünnitamise kohta saab täpsemalt lugeda seksuaaltervis.ee leheküljelt.

Positiivse rasedustesti puhul tuleb pöörduda naistearsti või ämmaemanda vastuvõtule. Naistearsti vastuvõtule saab minna ilma saatekirjata. Rasedusega tuleb end arvele võtta ka siis, kui saabute Eestisse rasedana.

Rasedust jälgivad ja sünnitusabi pakuvad Eestis haiglad leiad siit. 

Raseduse katkestamine

Eestis on abort legaalne. Naise enda soovil ja kirjaliku avalduse alusel katkestatakse rasedus, mis on kestnud vähem kui 12 nädalat. Meditsiinilistel näidustustel võib katkestada rasedust, mis on kestnud vähem kui 22 nädalat. 

Raseduse katkestamisest saate lähemalt lugeda Tervisekassa kodulehelt.

Vaktsineerimine

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Oma laste nimel langetab otsuse vanem.

Riikliku immuniseerimiskava alusel tehtavad vaktsineerimised on kõigile tasuta. Sinna hulka kuuluvad vaktsiinid tuberkuloosi, leetrite, mumpsi, punetiste, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, inimese papilloomiviirus-nakkuse (HPV), difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja B-tüüpi hemofiilusnakkuse vastu.

Lisaks on end võimalik vaktsineerida mitmete nakkushaiguste vastu, mida tuleks kindlasti kaaluda nakatumise riskirühma kuuluvatel inimestel. Näiteks on olemas väga tõhusad vaktsiinid gripi, puukentsefaliidi, tuulerõugete, vöötohatise, A-viirushepatiidi, pneumokokk-nakkuse, koolera, marutõve ja menigokokk-nakkuse eest kaitsmiseks.

Lugege vaktsineerimise kohta lähemalt leheküljelt vaktsineeri.ee.

Sõeluuringud

Sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta kindlas vanusegrupis inimestele rinna-, emakakaela- või jämesoolevähi varaseks avastamiseks.

Sõeluuringul osalemine on tasuta kõikidele sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele olenemata ravikindlustuse olemasolust. Samuti on tasuta sõeluuringu käigus avastatud edasised vajaminevad uuringud ning ravi.

Sõeluuringule on oodatud inimesed, kelle sünniaasta kuulub sõeluuringu sihtrühma ja kelle elukoht on Eesti. Kui kuulute antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võite pöörduda otse raviasutusse ja broneerida omale vastuvõtuaja.

Lugege sõeluuringute kohta lähemalt Tervisekassa kodulehelt.